Argentiina tango

Argentiina tango on üks maailma kauneimaid seltskonnatantse, mis sündis veidi enam kui sada aastat tagasi Lõuna-Ameerikas, Rio de la Plata suudmealadel. Eestis on varasemalt tuntud tangot rohkem selle teises versioonis: Euroopas ja Ameerikas kujunenud võistlustantsuna. Kuulus on ka meie põhjanaabrite tangolembus, kuid argentiina tango klassikaline variant erineb nii võistlustangost kui ka soome tangost. Tänapäeval võiks jaotada klassikalise Argentiina tango eelkõige kaheks vormiks. Üks neist põhineb lavaesinemisel, on väga tehniline ja tantsijad keskenduvad eelkõige sellele, et vaatajatele efektset muljet jätta. Teine suund on sotsiaalne, kus tantsijad peavad esmatähtsaks, et partner ning teised tantsijad tunneksid ennast tantsupõrandal võimalikult hästi. Sotsiaalne Argentiina tango ei ole sport, see on võimalus veeta aega sümpaatsete inimestega ilusa muusika saatel ühiselt liikudes ja ennast hästi tundes. Me õpetame eelkõige sotsiaalset Argentiina tangot, kuid tegeleme edasijõudnud õpilastega ka lavatangoga.

Argentiina tangot õpetame jätkuvalt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Argentiina tango kursuste juhendajad on sellel hooajal: Ilmari Mäng (kõikidel kursustel), Liina Remmelg (Tallinnas), Signe Mällo (Tartus), Raul Meriloo ja Tiina Suur (Pärnus) ning Kadri Kustmann (Viljandis). Tango tundide kohta saab rohkem infot siit.

Ühtlasi Argentiina Tango Keskus korraldab ka milongasid ja välisõpetajate töötubasid.

Milleks mulle argentina tango? Mida arvavad argentiina tangost selle harrastajad?

* Tango on tants neile, kes ei tantsi. Tehniliselt on argentiina tango väga lihtne; sa ei pea oskama raamatutäit trikke, et tantsida. Argentiina tango ei vaja gümnastikat, selles ei saada vigastusi. Sa ei pea olema füüsilises tippvormis, sa ei pea olema osav, sa ei ole kunagi tango jaoks liiga noor ega liiga vana.
* Pole tähtis, kui palju mehel on juukseid, kui ta oskab tantsida. Vähe on nii stiilseid tantse kui argentiina tango. Sul ei ole vaja midagi muud, et olla cool. Tangost piisab.
* Tangos ei ole vigu. Argentiina tango on tants, mida tantsitakse endale ja oma partnerile. Sa ei tee seda žürii ega pealtvaatajate jaoks. Jah, see on äge. Aga kõige tähtsam on see, et teie kahekesi rahul oleksite. Kõik muu on kõrvaline.

“Ma pole elu sees uskunud, et võiksin tantsima õppida. Mõnel inimesel on selleks loomupärane anne; mul pole ei head tasakaalu ega muusikalist kuulmist. Keskkoolis tallasin tantsukursustel partneri kahed kingad katki. Tantsimisele hakkasin mõtlema alles neljakümneselt, pärast jalavigastust teraapias käies: kui ma nüüd ka ei proovi, millal siis veel, ratastoolis või? Selgus, et kui annet pole, käivad ka kirg ja põikpäisus – ma lihtsalt ei andnud alla. Praeguseks läheb mul argentiina tangoga viies aasta. Kui hiljuti oma kunagist klassijuhatajat kohtasin, siis ta ei uskunud, enne kui mind tangot tantsimas nägi.” Raul (45)

“Mulle meeldib argentiina tango juures see, et see pole ülemäära keeruline, samas liiga lihtne ka mitte. Muusika viib su endaga kaasa ja lummab, viib kõik muud mõtted peast ja pakub kirjeldamatut elamust.” Kristel (27)

Tango ajaloost ja tehnikatest

Tango ajalugu on kirev, täis draamat ja äkilisi pöördeid. Kunagisest kahtlase pööbli amoraalseks peetud tantsust on see jõudnud kontserdisaalide lavadele ja kõrgklassi ballisaalidesse. Tangot on püüdnud keelata diktaatorid ja paavstid, seda on peetud kodanliku dekadentsi sümboliks, kuid ta on elanud üle kõik keelud ja režiimid. Praeguseks on isegi paavst argentiinlane – ja loomulikult on 2018. aasta septembris Eestit külastav Franciscus hea tangotantsija.
Argentiina tango on tango kõige vanem vorm. Ameerikasse ja Euroopasse jõudis tango 1910ndate algul, napilt enne Esimest maailmasõda. Järgnevail aastakümneil arenes seltskonnatantsust rahvusvaheline võistlustango, millel on samuti mitu stiili, kuid neid ühendavad dramaatilisus, järsud liigutused ja jäigad poosid. Just siis sündisid tugevad tangotraditsioonid Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal ja Poolas, 1930ndatel plaadistasid Eesti algupäraseid tangosid Artur Rinne, Raimond Valgre ja John Pori orkester. Samast ajast on pärit ka soome tango, mida iseloomustavad lüüriline muusika ja tugev rütm, marsilaadne samm ja äkilised peapöörded. Sajandi keskpaigas, kui Argentinas valitses sõjaväeline diktatuur, oli tango kodumaal avalikust ruumist välja tõrjutud ning ehkki ka siis esitasid argentina tangot mitmed suurepärased muusikud ja tantsis rahvas, arenes tants kiiremini Ameerikas ja Euroopas, kus sündinud tehnilisi ja muusikalisi uuendusi tuntakse nime all “uus tango” – tango nuevo. 1980. aastatel jõudis maailma lavadele mitu tantsutruppi, kes esitasid Argentiina tangol põhinevaid lavakavasid ja tõstsid taas tantsu rahvusvahelist populaarsust.
Samas sarnaneb lavatango mitmes suhtes pigem võistlustango kui reaalselt tantsusaalides harrastatava argentiina tangoga, mis on nende mõlemaga võrreldes sujuvam, vähem tehniline ja sportlik. Kui tantsijad ei ole üksinda keset lava, ei ole hüpped ja heited eriti olulised – vabal õhtul tantsusaali minnes tantsitakse ju endale, mitte žüriile. Seepärast muutuvad tehnilisest trikitamisest tähtsamaks suhtlus partneriga, tantsu ühine nautimine ja arvestamine teiste paaridega. Mis muidugi ei tähenda, et kui midagi hästi välja tuleb, ei võiks ka oma tehnilistest oskustest rõõmu tunda.
Viimastel aastatel on rahvusvaheliselt populaarsust kogunud just argentiina tango, mida harrastatakse üha laiemalt ka Eestis. Algajad ja edasijõudnud võivad õpitut üheskoos kasutada ja kogemusi vahetada tangoõhtutel ehk milongadel, mida toimub mitu korda nädalas Tallinnas, kord või paar kuus Tartus ja Viljandis, kuid ka väiksemates Eesti paikades Haapsalust Hiiumaa ja Järvakandini välja. Mitu korda aastas leiavad suuremad tangoüritused aset Eestis, samuti Helsingis ja Riias. Mujaltki Euroopast on raske leida vähemalt keskmise suurusega linna, kus poleks ühtki argentiina tango kursust ega regulaarseid milongasid. Seega võib öelda, et argentiina tango on üks oskus, mis vähimagi soovi korral küll kasutuseta ei jää.

Meie õpetajad:

Ilmari Mäng –  tegeleb Argentiina tangoga 16 aastat. Tango õpetamisega alustas 10 aastat tagasi Tallinnas. Ta on õppinud tangot selliste suurmeistrite käe all nagu Horacio Godoy (koos Magdalena Gutierrezi ja hiljem Cecilia Berraga), Pablo Veron, Javier Rodriguez ja Noelia Barsi, Pancho Martinez Pey ja Lorena Ermocida, Carlos “Carlito” Espinoza ja Noelia Hurtado, Pablo Rodriguez ja Corina Herrera, Diego “El Pajaro” Riemer, Sebastian Achaval ja Roxana Suarez, Sebastian Jimenez ja Maria Ines Bogado, Christian “El Toti” Marquez ja Anabela Brogioli, Fabian Peralta ja Lorena Ermocida, Rodrigo Palacios ja Augustina Berenstein, Omar Quiroga ja Victoria Palacios, Pablo Inza ja Sofia Saborido. Ilmari on osalenud mitmetel rahvusvahelistel tangomaratonidel ja -festivalidel Soomes, Lätis, Leedus, Saksamaal ja Poolas ning teinud kaasa ka Eesti tangolavastustes, mille seadsid lavale Karmen Ong ja MTÜ Tango Tallinn.

Liina Remmelg 

Liina sukeldus tantsumaailma 8 aastaselt. 11 aastat tantsis erinevaid tantsustiile tantsuansamblis Pähklipureja. Ta on tantsinud flamencot, kõhutantsu, mustlastantsu, brasiilia sambat, aafrika tantse, 30ndate tantse, jm tantsutrupis Zahira, lisaks latiino paaristantse ja argentiina tangot. Liina on tantsinud mustlastantsu trupis Drago. Tantse on ta õpetanud 20 aastat. Praegusel ajal õpetab kõhutantsu, mustlas-, glamuuritantsu ja argentiina tangot. Kriya jooga ja Sedona meetod on tema elu loomise alustalad. Aia hooajal on tal ikka näpud mullas. Liina õpib ka tehnikumis kursustel süvitsi loodust tundma. Liinat võlub muusika maailm. Ta naudib teadlikku kehatööd ja tantsuloomingut.

Tiina Suur – tegeleb joogaga aastast 2004, ta on juhendanud joogat 5 aastat, kõhutantsu õpetanud 9 aastat, Argentiina tangoga tegeleb aastast 2013.